eıþrn heıꞇ͛ geıꞇ
e͛ ſtenꝺꝛ hꜹllo a h͛ıaꝼꜹꝺꝛſ.
⁊ bıꞇr lęraþs lımo̅
ſcap ker ꝼ
lla
ho̅ ſl̅ ınſ ſcíra mıaðar
kna aꞇ ſv veıg vanaz.
Heiþrn heitir geit
er ſtendr hꜹllo a heriafꜹdrſ.
oc bitr af lęraþs limom
ſcap ker fꝩlla
hon ſcal inſ ſcíra miaðar
kna at ſv veig vanaz.
Heiðrún heitir geit
er stendr höllu á Herjaföðrs
ok bítr af Læraðs limum;
skapker fylla
hon skal ins skíra mjaðar,
kná at sú veig vanaz.